in the PONS Dictionary
di-stinguō <stinguere, stīnxī, stīnctum>
1.
2.
3.
4.
6. Suet. GRAM
| distinguō |
|---|
| distinguis |
| distinguit |
| distinguimus |
| distinguitis |
| distinguunt |
| distinguam |
|---|
| distinguās |
| distinguat |
| distinguāmus |
| distinguātis |
| distinguant |
| distinguebam |
|---|
| distinguebās |
| distinguebat |
| distinguebāmus |
| distinguebātis |
| distinguebant |
| distinguerem |
|---|
| distinguerēs |
| distingueret |
| distinguerēmus |
| distinguerētis |
| distinguerent |
No example sentences available
Try using a different entry.